H o r v a a t i a s , O p a t i j a s
toimunud ARDF-i maailmameistrivõistlustelt
tuli Eestisse
M50 vanuseklassi 3,5 MHz
sagedusalas toimunud peilimisjooksu
maailmameistritiitel,
mille võitis Andres Talver!
Võistlus toimus lausvihmas ja
väga raske läbitavusega maastikul.
144 MHz sagedusalas
toimunud peilimisjooksul sai
Andres hõbedase autasu ja
seda vaatamata loosiõnne
puudumisele, mis tähendas
startimist esimesest grupist
ja konkurentidele raja lahti
jooksmist.
Eesti meeskond koosseisus
Andres Viira, Kalle Kuusik
ja Tarmo Gede oli M40
klassis 3,5 MHz sagedusalas
riikide arvestuse kokkuvõttes
8. ja 144 MHz kokkuvõttes
13. Naistest oli Aari Talver
N35 vanuseklassis 3,5 MHz
rajal 20.
Sellel aastal pandi MM-il
esmakordselt hajutuse suurendamiseks
korraga maha kaks
rada nii, et osad vanuseklassid
jooksevad 144 MHz ja teised
3,5 MHz bändis. Võistluses
oli omapärane see, et jooksukaardid
avalikustati kõigile
juba enne starti, mis võimaldas
külma peaga viia läbi võimaliku
raja trajektoori analüüsi
ning aru saada, kus nendel
kõrgusjoontel on näiteks suuremad
mäed ees. Lisaks olid
kaardile trükitud ära ka stardi
ning finiši asukohad ja reglemendiga
määratud tsoonid,
kus majakaid asuda ei või.
Esimese jooksupäeva hommikul
teatati pärast pikki vaidlusi
ja erinevaid varasemaid
otsuseid, et kõik GPS seadmed
on seekord metsas lubatud. Kas
see nüüd kedagi õnnelikuks
tegi, ma ei tea, kuid vähemalt
oma enda teekonda võimaldab
see jälgida küll. Treeninguga
paralleelselt toimus ka esimene
pimedate rebasejahi MM.
Kokku osales 15.-17. septembril
peetud võistlustel 384
võistlejat 11-s vanuseklassis.
Kohale saabusid 34 riigi esindajad.
16-s ARDF-i MM toimub
2012. a. Serbias.
Peilimisjooksu rajal toimuvast
saab kõige paremini aimu
MM tiitli toonud jooksu kommentaaridest
Andres Talveri
poolt: ”Stardis keegi jookseb
K-punktist tagasi, hiljem
selgub, et õige mõte... Esimesed
minutid - jubedalt
kallab vihma, kuid kuna mõni
koht on veel kuiv, ei taha
“rohelisse” hüpata. Peilingud
näitavad kõik selja taha finiši
suunas ja koridori suunas pole
midagi.” : )
Kokkuvõtteks sobib siia
lisada MM-i individuaalmedalite
kokkuvõtte, kus Eesti asub
tublil 5. kohal:
ERAÜ 13. Talvepäev
Meie talvine amatööride kokkusaamine
peeti taas Eesti Rahvusraamatukogus, seekord
5. veebruaril 2011. Osavõtt oli jällegi arvukas,
registreerus 69 kutsungiga hobikaaslast.
Üritus algas tagasivaatega eelmisesse, 2010.
aastasse, mis oli Eesti raadioamatörismile
ju üliedukas! ... Ka raadioorienteerujad saavutasid
maailmameistrivõistlustel kaks väärikat
tulemust – selle ala liider Andres Talver
võitis M50 vanuseklassis 3.5MHz peilimisjooksus
esikoha ning oli 144MHz-il
teine! Ühing tunnustas Andrest selle eest
meene-karikaga. ... Muljetas
Arvo, ES2MC
Oleme metsast väljas. Viimane pilk infotabloole näitas, et Andres on esimene. Samas ära hõiska enne õhtat. Seega ootame ametlikud tulemused ära.
Terve päev ladistas tugevat vihma ja mets oli oluliselt karmima maastikuga kui üleeile. Üleeile oli lausa lasterada tänase metsaga võrreldes.
---------------------------
Andres Talver võitis MM tiitli M50 vanuseklassis 3,5 MHz rajal!
M40 vanuseklassis 144 MHz sagedusalas peetud võistlusel tuli meeskond ootamatute rajaolude tõttu 13. kohale.
________________________
Alljärgnevalt panen kirja Andrese meenutused tema suu läbi oma laussajus peetud võidukast rebasejahist Horvaatia mägises ning kiviklibuses võsas: "Stardis keegi jookseb K-punktist tagasi, hiljem selgub, et õige mõte. Esimesed minutid - ilgelt kallab, kuid kuna mõni koht on veel kuiv ei taha rohelisse hüpata. Peilingud näitavad kõik finiši suunas ja koridori suunas pole midagi.
5. minutil on selge loogika, et tuleb paremale koledasse võssa sukeduda. See on raskesti läbitav, savine kivikülviga padrik. Liigun väga aeglaselt.
15. minutit algusest rebib oks minu 20 aasta vana steklograafi ja see lendab ei tea kuhu. Sellega on siis selleks korraks teaduse tegemisega peilingute tõmbamisega ühelpool! Mõtlen, et algus on niikuinii kehvasti läinud ja nagu tavaliselt ei tule ka sel korral mõlemal päeval normaalset tulemust. Ronin läbi rohelise sälkoru ja jõuan veel võtta enamvähem suuna ning panen asimuudi peale. Edasi juba mäest alla rebase poole. Nõlv on kaetud rinnuni ulatuvate sõnajalgadega, valin liikumiseks võsavariandi. All oja ääres on meeletu padrik. Sean eesmärgiks jõuda mäel oleva lagedani. Jõuan enne tsükli algust küll võsast välja aga ees ootab üle poole põlve ulatuv lamandunud rohi.
20. minut. Rebane lõpetab töö kui olen jõudnud tippu. Õnneks ei pea mina täna esimesi jälgi tegema! Veidike ringivaatamist ja käes ta ongi!
Vett kallab jubedalt, pole just mõnus märg nagu kalts olla ja annan minna nii kuis jõuan, et kiiremini selleks aastaks rebaste jahtimisele joon alla tõmmata. Mõtlen, et esimene päev läks ju superhästi!
24. minut. Maanteel 4. kuulates tuleb see kõva pauguga, järelikult tuleb panna täiega, sest järgmises tsüklis peaks jõudma ära võtta. Nüüd olen taas ka kaardis, pärast 5. minutit esimest korda! Asimuut peale, mäest alla ja mööda mahatallatud rohtu edasi jõuan nõlva alla kui 4. tööle hakkab.
29. minut. Üles ja käes ta ongi sest kohtunik seisab seal juures püsti ning hoiab vihmavarju peakohal. Kuidagi kähku tuli see kätte. Enesetunne paraneb ja panen edasi. Üritan minna üle lageda aga all orus on lai oja, mida ei hakka ületama. Kohtan seal võsas hiinlast, korealast ja ühte venda laia kaabuga. Hea valik vihma vastu!
Tulen üles tagasi ja liigun mööda aimatavat rada 1. suunas. Kihutan nagu jõuan teeristini, aega rebase töö alguseni jääb paarkümmend sekundit ja ei riski kuhugipoole sealt liikuda.
36. minut. Tsükkel algab, jooksen edasi, pill näitab paremale tagasi, piki nõlva (õigemini piki seina) üles. Selge on, et jälle ei jõua kohale. Kuulen, et üleval jookstakse mööda teed allapoole, järelikult ei saa enam palju maad olla. Ronin teele ja jooksen edasi lootuses, et ehk märkan kohta kust on teele tuldud ja leiangi rajalt libisemisjälje. Kiirelt üles mäkke, sealt jookseb jaapanlane vastu ja noogutab rebase suunas.
39. minut. Käes pool minutit enne tsükkli algust!
Annan minna mööda teed, kurve peal kohtan Andres Viirat. Ta ütleb midagi aga ma ei kuulnud. Jään seisma kuid samas tundub, et tuleb tuld anda sest vaevalt ma aidata saan, tal ju teine laineala.
43. minut. Saan 3. suuna peale ja sukeldun teerajalt võssa, teadmata jälle täpselt kus olen. Enne järgmist tsüklit näen teisigi aega parajaks tegemaks.
48. minut. 3. alustab, jõuan poole töö ajal kohale aga olen jälle kaardilt kadunud! Õnneks on finishis majakas, mis töötab pidevalt. Jooksen mööda metsateed, üks, teine ja kolmaski rada läheb peilinguga samas suunas aga tundub, et ei tõmba kohe kuidagi sinna võsasse.
Jõuan lagedale, sealt paremale läbi saekaatri asfaldile ja varsti finiš paistabki.
54. minut. Vihma valab endiselt, kuid oled nii märg kui tahes aga üks sponsori poolt pakutud õlu maitseb väga hästi!
Vahetan riided ja lähen vaatan finišis kuidas teised lõpetavad. Kuigi arvuti näitab, et olen liider, ei tundu just eriti lootust olema, et etteotsa jääda. Kuid siis saabub esimese päeva võitja kes startis suhteliselt viimases stardigrupis, surub kätt ja ütleb, et ei suutnud mulle midagi vastu panna. Siiski ei uskunud ma just eriti, et võidan ja sõitsin esimese bussiga hotelli."
Seekordsel võistlusel oli omapärane see, et jooksukaardid avalikustati kõigile enne starti, mis võimaldas külma peaga viia läbi võimaliku raja trajektoori analüüsi ning aru saada kus nendel kõrgusjoontel on suuremad mäed ees. Lisaks oli kaardile trükitud ära ka stardi ning finishi asukohad ja reglemendiga määratud tsoonid, kus majakaid asuda ei või. Samasugused eelmärgitud kaardid anti pihku kõigile ka stardis ning enne rajale minekut jäi ainult omale kaart aluse peale panna või orienteerujate kombel kokku murda nagu seda tegi rootslaste parim M40 Melin, Håkan.
I jooksupäeva hommikul teatati pärast pikki vaidlusi ja erinevaid varasemaid otsuseid, et kõik GPS seadmed on seekord metsas lubatud. Kas see nüüd kedagi õnnelikuks tegi ma ei tea, kuid vähemalt oma teekonda võimaldab see jälgida küll.
Minu seiklusi saab näha siit -
ja siit -
Juba unustasin mainida, et esimese võistluspäeva eelsel õhtul esindajate koosolekutel kästi kõigil võistlejatel viled metsa kaasa võtta, sest metsas on KARUD! Kuivõrd õhtul polnud kellegil vilesid võimalik enam hankida, siis võis hotellis kuulda aegajalt ilma vileta vilistamist lihvivaid võistlejaid. Metsas ma õnneks karusid ei kohanud ja vilistamist sain proovida vaid ühe põdra kallal, kelle jooksukiirusele see igatahes kiirendavalt mõjus. Viimasel päeval tuli siiski välja, et kohalikud karud pidid olema metssigade suurusega, mitte aga sellised kes Siberis inimestega viimasel ajal on maiustanud.
Ja nagu mõistate oli mu sportlik vorm pühapäeva matkaja tasemel, siis siit tuleb elava pildiga miniülevaade, miks ma seekord MM-le läksin:
Nõnda, kõik on metsast väljas. Ootame tulemusi, kuid metsast ära tulles oli Andruss 144 MHz rajal 2. kohal. Samas veerand M50 klassi võistlejatest oli veel saabumata, seega lõplikke tulemusi tuleb oodata.
M40 klassis 3,5 MHz rajal aga nii hästi ei läinud kui mullu. Rebimine on meeskondade vahel kõva ja loodame kohta esikümnes. Naiste kohta on info veel puudu.
See aasta on hajutuse suurendamiseks pandud korraga maha 2 rada nii, et osad vanuseklassid jooksevad 144 MHz ja teised 3,5 MHz bändis.
Võistlusmaastik oli linnulennult ca 30 km kaugusel Opatijast kuid minek kestis sinna bussidega 2 tundi sest maastik asus mägedes ja tee läks suure kaarega mäest ümber.
Samas maastik oli täiesti joostav ning parema läbitavusega kui eilsel treeningrajal.
Ütleme päeva kokku-võtteks nõnda, et loosiõnn oli seekord Andrussi jaoks kehva ja ta pidi minema rajale esimeses stardigrupis. 2. koht sellisest olukorrast on ime! Ülehomme 17.09 saab näha kas paremast stardipositsioonist on talle abi. Viimased ametlikud tulemused on näha siin - http://www.darc.de/referate/ardf/contest/10091517/10091517.htm
Ainuke uudis on see, et veel ei ole meil sind verd, higi ja pisaraid valatud.
Kogu seltskond on eilsest alates kohal. Viimased saabujad said lennujaamast tõbise rendiauto mis kestis kuni Austrias asuvasse rendikontorisse ja pärast kiiret autovahetust, mis võttis aega nagu maanteel rehvi vahetus võis teekond jätkuda siia.
Eesti mansa on siis kohal 5 võistleja ja 4 fänniga.
Tänane ametlik treening oli karm - palju kõrgeid künkaid ja 2 bändi. Loodetavasti ei jooksnud meie omad ennast kinni.
Homme on 3,5 MHz jooks. Kõik panused on Andrussil.
Ahjaa, muidu puhkasime-aklimatiseerusime hästi ja loodetavasti kõik sujub ka edaspidi sama kenasti.
6-8.8.2010 toimus Klaipedas sportlikus meeleolus veteranrebasejahtijate koosviibimine mille käigus läksid eestlased jälle hoogu ja ei saanud enne pidama kui alles autasustamispoodiumi kõrgeimatel astmetel. Kes, millal, millises distsipliinis ja millisele kohale täpselt tuli on tänaseni Eestis veel ebaselge sest asjaosalised on võidueufooriast keeletud ja korraldajad masendusest shokis, mistõttu ka ametlikud tulemused internetiavarustesse pole tänaseks veel jõudnud. Igatahes püsime lainel ja kui keegi midagi täpsemalt piuksatab siis paneme selle siia kirja.
Olime Andresega nädalavahetusel (31.7-1.8.2010) Soomes Kruusilas (Friendship Inn) Põhjamaade MV-l treeningut tegemas Horvaatia MM-ks. Vastavalt treening-programmile oli seekord oluline tehnikalt rebasevärvi rooste mahanühkimine. See tegevus läks korda, kuid rada osutus meile ootuspärasest veelgi keerukamaks, kuna seekord toimus jaht künklikumal maastikul kui 4 aastat tagasi ja väga veidrate peegeldustega. Tulemused 3,5 MHz: Open Class Men 1 Roman Kuznetsov - Senior Russia 00:49:06 5 ...
Ülal oleval pildil on näha minu kulgemine 3,5 MHz rajal järjekorras Start - 3 - 2 - 1 - 4 - 5 - Finish. Võitja valik oli S-3-2-4-1-5-F. Mets oli vihma tõttu märg ning peilingud näitasid tänu kaljumaastikule ainult metsa ;)
Kõrval on näha minu kulgemine 144 MHz rajal järjekorras Start - 2 - 5 - 3 - 4 - 1 - Finish. Suurim pettumus oli mulle 1. rebasest möödumine enne 4. minemist, sest majakas kostis vaikselt ja näitas hoopis teiselepoole finishit. Võiduvariant oli S-3-5-2-4-1-F. Ülejäänud rajavalikud, GPS info ja vaheajad leiab võistluste kodulehelt.
Tervituseks uue aasta puhul esitan alljärgnevalt tutvumiseks 2010. aasta rebasejahi huvitavamad sündmused millest on plaanis Eesti "rebastel" osavõtta.
Juhin tähelepanu, et neil sündmustel on võimalik osaleda nii eliit klassides kui ka oma eale sobivamas klassis.
18. 09 toimunud raadioorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti meeskond koosseisus Andres Talver, Kalle Kuusik ja Andres Viira M40 kategoorias 80 meetri lainealas (3,5 MHz) võistkondlikult kolmanda koha.
Teadupärast on rebastel kombeks aegajalt mitteformaalseid kogunemisi teha, et oleks ikka näha mismoodi need tegelased väljaspool võsa väljapaistavad. Seekord saime suurema hulga rebaseid kokku Aadi juurde. Alljärgnevalt on ka Aigar Kulli pildid kohal olnutest.
Eesti rebased käisid möödunud nädalavahetusel mõõtuvõtmas Leedus kohalike kangelaste ja Piiterlaste ning Poolakatega. Tegu oli vanaduspuhkusel olevate rebaste igaaastase võiduajamisega (XIX international ARDF event OLD-TIMERS COMPETITION-2009 and LITHUANIAN CHAMPIONSHIP), kus meie mehed ka regulaarselt sõna sekka käivad ütlemas pooleeestistunud Algirdase kutsel (pildil vasakul ja klappidega peas).
Andruss otsustas seekord paar kõvemat sõna öelda ja pani jõuvahekorrad selgelt paika nii 2m kui 80m jooksus.
Mõeldud - tehtud! Kohale ilmusid Olavs, de Arvo, Andruss, Aari, Andres, Maiekas, Kata, Antti, mina ja ammune rebane Veiko. Pärast hiinlaste pillide imetlemist ja testimist ning treeningrebaste püüdmist tehti pilti ja joodi rebaste maailmameistri võidukarikast shampat ning siis muidugi rooli ja punuma ;D
Taisse 29/10-3/11/2009 Aasia meistrivõistlustele 30/06/2009 saabus korrladajate teade, et seoses poliitilise ebastabiilsusega Tai kunniriigis jääb võistlus ära
Teemat mõtlemiseks ja tegutsemiseks.
Värske uudis on, et Kuldsetele Liivadele tehakse samal ajal ka otse charterlende Tallinnast mis jõuavad kohale kas 10/09 või 17/09 ja tulevad ära 24/09. Hind on uskumatult soodne ja sobilik autosõitu halvasti taluvatele rebastele.
Sel aastal toimuvad Euroopa Meistrivõistlused Musta mere ääres Bulgaarias - Obzoris 16-21.9.9. Obzor asub 60km Varnast ja Burgasest ehk täpselt nende vahel. Täpsem info siit: http://www.ardf2009.eu/
Tänu väga heale asukohale on seekordne võistluspaik sobilik ilusaks suve pikenduseks sooja mere ääres liivarannal, mis viib mõtted igasuguselt võsaraiumiselt hoobilt vees plätserdamisele. Kohalesõiduks on sobilikud nii maa kui õhusõidukid, vastavalt isiklikele eelistustele. Samuti ei ole piiranguid muudele päikese, vee ja liivaranna huvilistele, kes võsast huvitatud ei ole, sest hotell (all inclusive) pakett maksab vaid €220 millele lisandub kohalesõidu kulu (lennukiga hind alates €400 1-2 ümberistumisega Tallinnast Londoni ja sealt Varnasse - http://www.air.bg/ ja www.edreams.co.ukaitavad lennuplaani koostamisel). Autoga minnes on jälle sõit imeodav.
Ajakava:
16 September, Wednesday – Arrival, accommodation;
17 September, Thursday – Training on both bands, official opening;
18 September, Friday – First competition, awarding;
19 September, Saturday – Day off, excursion;
20 September, Sunday – Second competition, awarding, closing ceremony and banquet;
21 September, Monday – Departure.
Ja ei tasu ära unustada, et 14-19.9.10 toimub 15. MM Horvaatias Dubrovniku lähedal asuvatel saaretel. Lisainfo tuleb oletatavasti kuhugi siia kanti. Sinna läheme ju kindlasti.
Nüüd aga kõik vastupidavust treenima, sest vähemalt Tallinnas on kohalikud suusamekad (kunst)lume all.
Oleme MM-lt tagasi. Saagiks jäi kokkuvõttes seekord 2,5 "barankat" ja Kalle 15. koht M40 klassis 80 meetri võistluses.
Andres sai viimane päev "baranka" ning mina jätsin aja- ning motivatsioonipuudusel ühe rebase metsa piuksuma ehk siis tulemuseks "pool barankat" või tagasihoidlik 33. koht 47 osaleja seas. Seekordne 80 meetri rada oli minu poolt nähtuna aegade raskeim, sest tõusumeetreid kogunes rajal ~650 ehk 100 m rohkem kui Kallel. Tänu rajaprofiilile, tihedale alusmetsale, enda vähesele kogemusele mägedes jooksmisel, jubedatele prohmakatele raja valikul ja rajameistri tööle polnudki seekord erilisi võimalusi oluliselt parema tulemuse väljajooksmiseks.
Ta"na tuli Eesti meeskond M40 klassis tublile 10. kohale. Individuaalselt oli kahjuks paras p6rumine, kuna 10 sisse ei mahtunud keegi. Samas nii Kalle kui Andres finisheerisid l6petajate esimeses pooles. Kalle oli 17, Andres 23 ja mina sain disklahvi.
Maastik oli va"ga ma"gine ja ma"gede vahel olevate riisip6ldudega, mida eesti oludes v6ib v6rrelda sooga kuhu on hulga s6nnikut loobitud. Mets koosnes mittejoostavast v6sast mis tipnes kibuvitsa barja"a"ridega. Sellest tingituna tuli jooksuraja valikul planeerida teekond ikka mingeid kaardile kantud radu mo"o"da, sest takistuste yletamine oli paras ekstreemsport.
Huvitav oli metsas see, et korealased ei matagi tavapa"raselt surnuaedadesse vaid metsavahele ma"gede n6lvadele. K6ik hauaplatsid on ilusti kaardile kantud ainult, et kaardil on haud lihtsalt koht v6sas, kuid tegelikult on see a"ra pygatud metsalagendik, mida mo"o"da on hea paar kiiremat sammu v6sa vahel teha, sest reeglina la"heb ju hauaplatsile ka m6ni jalgrada (mida ka ei ole kaardile kantud).
Esimesed haavad on praeguseks momendiks yle nyhitud ja momendil toimub juba taastumisprotsess ta'ie auruga.
Korralduse poole pealt la"heb k6ik ladusalt, kuigi va"ikeseid ha"lbeid ikka juhtub orgunni sekka. V6istluspaika Souli kylje all viidi meid politsei eskordi saatel ja seet6ttu va"ga hullu ummikusse me ei sattunud. Ummikud on siin kahjuks kyll igapa"evane na"htus isegi ekspressteedel.
Kalle, Andres ja mina oleme kohal. I treening on tehtud magises v6sas. Leedu mets oli selle kohal nohu. Palavus isegi ei tapa. Kuid pagana palav on.
Korealased pingutasid avatseremooniaga k6vasti. Seda on teistel organisaatoritel raske korratagi. Istume ilmselt 1988 aastaks valminud hotellis ning tanane treening oli olympia lasketiiru k6rval olevas v6sas.
Bussikaravani ees olid meil ilusti vilkurid ja politsei pani korralikult ka liikluse seisma, et me l6unast ilma ei jaaks.
See nädal avaldasid Leedukad internetis ka eelmisel nädalavahetusel toimunud võistluse tulemused. Laupäeval 10. augustil toimunud 3.5MHz võistlusel tuli Andres Talver II kohale M40 klassis. Aasta tagasi oli Andruss samal võistlusel 4. Kohal käisid ka pillitreeningutel Kalle Kuusik ja Andres Viira, kes kasutasid võistlust peilingute harjutamiseks keerulistes oludes. Teatavasti jooksis Kalle 2005 aasta Euroopa MV-l veel eliitklassis M21 ning tuli tagasi 144MHz 16. kohaga.
Viimastel aastatel on vanad rebasejahimehed hakanud nii usinalt liigutama, et vana domeeni võimalused jäid ajale jalgu ja tuli kolida kodulehega hoopis teise formaati ja hoopis teise serverisse. Loodetavasti hakkab nüüd ka siia tihedamalt postitusi tiksuma, sest põhjust kribada on ju küllaga...
Näiteks 2007 käis Andruss Leedukate juures oma vormi proovimas ja see aasta agiteeris ta ka teisi eesti mehi Leetu dessanti tegema. Seda ka sai tehtud ning lisaks käis veel Andres Taanis Põhjamaade MM-l. Kõik üritused toimusid paduvõsas, sest kuulu järgi peaks ka Lõuna-Koreas toimuv 2008 aasta MM rada olema sarnastes ja veel keerulisemates tingimustes ning eestlased teevad sinna 3-mehelise dessandi Finnairi kaasabil. Rasketeks oludeks on aga vaja ju harjutada...
Turus 15-16. juulil toimunud Põhjamaade lahtistel meistrivõistlustel raadioorienteerumises Eestit esindanud Andres Talver ja Tarmo Gede võitsid individuaalsed esikohad vastavalt 80 meetri ja 2 meetri lainealas.