Kalle Kuusik võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksi

UUENDATUD 21.08 Sprindi osaga

Eesti raadioorienteeruja Kalle Kuusik võitis Rumeenias Târgoviștes toimuvatel 25. IARU Region 1 / Euroopa raadioorienteerumise meistrivõistlustel M60 klassis pronksmedali.

Kuusik saavutas kolmanda koha 20. augustil toimunud 80 m laineala klassikarajal. Ta leidis kõik viis vajalikku saatjat ning lõpetas ajaga 42:00.

M60 esikolmik:

1. Sergii Zelenskyi (Ukraina) – 39:03
2. Robertas Dapkus (Leedu) – 41:33
3. Kalle Kuusik (Eesti) – 42:00 🥉

Kuusikut lahutas hõbemedalist vaid 27 sekundit, võitjale kaotas ta 2.57.

Kalle hinnangul oli jooks kiire ja läks üldiselt ideaalselt, kuid viimase saatja juures tabas teda väike ebaõnn: „Viimasest punktist jäi 100 m puudu, kaotasin 5 minutit. Muidu kiire ja ideaalne jooks.“ Üle 30-kraadises kuumuses polnud tema sõnul enam ka palju lisakiirust võtta: „Sellise 30+ kraadiga rohkem kiirust välja ei pigistanud.“

Ka selle ajakaotusega jõudis Kuusik pronksmedalile. Juba 17. augustil toimunud foxoringus oli ta medalile väga lähedal, saavutades 4. koha ja jäädes pronksist vaid 34 sekundi kaugusele.

Euroopa meistrivõistlused lõppesid 21. augustil sprindiga, kus Kuusik sai M60 klassis 19. koha ajaga 28:20.

Tulemused: https://ardf.darc.de/live/260820-cl2-erg.htm

Viira võitis USA-s, Kuusik Rumeenias neljas

 

Eesti raadioorienteerujad võistlevad praegu kahel pool Atlandit. Andres Viira lõpetas USA-s Oregonis 25. USA ja 13. IARU Region 2 raadioorienteerumise meistrivõistlused, samal ajal alustas Kalle Kuusik Rumeenias Târgoviștes IARU Region 1 / Euroopa meistrivõistlusi.

Andres Viira võitis 2 m klassika

Andres Viira (Põrgupõhja OK) tegi USA võistlustel tugeva nelja ala seeria.

13. augusti sprindis sai Viira M50 klassi avatud arvestuses kolmanda koha ajaga 26:11. Päev hiljem toimunud foxoringus oli ta ajaga 1:47:20 neljas.

14. augusti 2 m klassikarajal tuli Viira võistluste parim tulemus. Ta leidis kõik kuus saatjat ajaga 1:35:58 ja võitis M50 klassi avatud arvestuse. Teiseks jäänud Vadim Afonkinit edestas Viira 21 minuti ja 31 sekundiga.

Võistluste viimasel päeval, 16. augustil, sai Viira 80 m klassikas teise koha ajaga 1:04:51. Võitnud Afonkinile kaotas ta 7.30 ning kolmandaks tulnud Matthew Craigi edestas 3.03-ga.

Viira tulemused neljal alal:

Sprint – 3. koht
Foxoring – 4. koht
2 m klassika – 1. koht
80 m klassika – 2. koht

Kuna Eesti kuulub IARU Region 1 koosseisu, ei lähe need kohad USA ega IARU Region 2 medalikohtadena arvesse, kuid avatud võistluse tulemuste põhjal kuulus Viira kõigil neljal alal M50 esinelikusse.

Võistluse koduleht: https://www.mthoodo.org/radio-o-champs

Kalle Kuusik alustas Euroopa meistrivõistlusi neljanda kohaga

Samal ajal algasid Rumeenias Târgoviștes 25. IARU Region 1 / Euroopa raadioorienteerumise meistrivõistlused, kus Eestit esindab M60 klassis Kalle Kuusik.

17. augustil toimunud foxoringus alustas Kuusik võistlusnädalat 4. kohaga. Tema aeg oli 36:59.

M60 esikolmik:

1. Sergii Zelenskyi (Ukraina) – 30:47

2. Algirdas Skudrickas (Leedu) – 35:41

3. Jaroslav Zach (Tšehhi) – 36:25
   4. Kalle Kuusik (Eesti) – 36:59

Pronksmedalist jäi Kuusikut lahutama kõigest 34 sekundit, teise koha saanud Skudrickasest 1.18.

Kuusikul seisab Rumeenias ees veel kolm võistlust: 18. augustil esimene klassikarada, 20. augustil teine klassikarada ja 21. augustil sprint.

Tulemused ja online-info: https://ardf.darc.de/live/

USA-st sprindis 3 koht Eestisse

Andres Viira USA meistrivõistluste sprindis kolmas

UUENDATUD 17.08.2026! Kalle Kuusik EM-l Rumeenias Târgoviștes foxoringis neljas

13. augustil toimus Oregonis Hoodi mäe juures 25. USA ja 13. IARU Region 2 raadioorienteerumise meistrivõistluste sprindivõistlus.

Eestit esindav Andres Viira (Põrgupõhja OK) tegi M50 klassis tugeva võistluse, läbides raja 26 minuti ja 11 sekundiga ning leides kõik 10 saatjat.

M50 tulemused:

1. Vadim Afonkin (USA) – 19:59, 10 saatjat

2. Matthew Craig (USA) – 24:55, 10 saatjat

3. Andres Viira (EST, Põrgupõhja OK) – 26:11, 10 saatjat

Ametlikus protokollis Viirale USA ega IARU Region 2 kohta ei märgita, sest Eesti kuulub IARU Region 1 koosseisu. Võistluse avatud M50 tulemuste põhjal oli Viira aga kolmas finišeerinud võistleja.

Võistlused toimuvad 12.–16. augustini USA-s Oregonis Hoodi mäe ümbruse metsades. Kavas on neli raadioorienteerumise põhiala - sprint, foxoring ning 2 m ja 80 m klassikarajad. Rohkem infot siit https://www.mthoodo.org/radio-o-champs

2025. aasta maailmameistrivõistlustel Leedus saavutas Viira M50 sprindis 14. koha.

Samal ajal kui Andres Viira võistleb USA-s, algavad teisel pool Atlandit Rumeenias Târgoviștes 25. IARU Region 1 raadioorienteerumise meistrivõistlused. Eesti koondises asub M60 klassis starti Kalle Kuusik.

Võistlusprogramm algas 17. augustil foxoringuga kus Kalle saavutas neljanda koha, 18. augustil toimub esimene klassikarada, 20. augustil teine klassikarada ning 21. augustil lõpetab võistlusnädala sprint.

Võistluse koduleht: ardf2026.ro , tulemused: https://ardf.darc.de/live/

100 aastat rebasejahi esmamainimisest raadiospordi ajaloos

21. juulil 1926 ilmus ajakirjas The Wireless World and Radio Review artikkel pealkirjaga “Tracking a Concealed Transmitter” – eesti keeles “Peidetud saatja jälitamine”. Seda Sheffieldi raadioühingu välipäeva kirjeldust peetakse üheks varaseimaks, tihti ka esimeseks teadaolevaks ajakirjanduslikuks kirjelduseks sellest, mida hiljem hakati nimetama rebasejahiks, raadioorienteerumiseks või rahvusvaheliselt ARDF-iks – Amateur Radio Direction Finding. Avaldan alljärgnevalt originaalartikli algupärasel kujul eestikeelsena. Originaali saab lugeda siit lingilt: Wireless World 1926-07 PDF.

Peidetud saatja
jälitamine

Sheffieldi
ühingu
põnev
välipäev.

Suunamääramise katsed vabas õhus osutuvad tavaliselt köitvaks, eriti siis, kui neid saab korraldada suurel, vahelduva maastikuga maa-alal. Ja kui osalejad võtavad pealegi endale küti ja kütitava rolli, muudab tagaajamise põnevus suvise pärastlõuna liigagi lühikeseks.

Sedasorti välipäeva pidas hiljutisel pühapäeval Sheffield and District Wireless Society; katsete paigaks olid Derbyshire’i Peak Districti künkad ja orud.

Salajane saatja pandi tööle teadmata punktis, kuid kindlaks määratud raadiuse sees, ning ühingu liikmed jagati kolmeks rühmaks, igaühel raamantenniga vastuvõtja. Nii võistlesid kolm rühma omavahel, püüdes esimesena peidetud jaama üles leida.

Saatja eest vastutas Mr. H. Lloyd koos kahe teise liikmega, kes olid vandunud saladuses hoidma positsiooni, mille nad pidid sisse võtma. Kogu katse vältel kasutati C.W.-edastust; anooditoide saadi Evershedi generaatorist, mida käitati ühe Mr. Lloydi auto ratta pealt. Saatjameeskond lahkus Sheffieldist vargsi mõni aeg enne „jahi” algust.

Pitseeritud juhised.

Kolm vastuvõtujaama, tegutsedes üksteisest sõltumatult, olid igaüks varustatud 2 jala ruudukujulise raamantenniga, kahe lambiga vastuvõtjaga (0‑v‑1), kompassi ja kaardiga. Enne Sheffieldist lahkumist anti igale vastuvõtujaamale pitseeritud juhised liikuda teatavatesse punktidesse, mis olid kaardile märgitud järgmiselt: (R1) Mr. Crowtheri rühm, (R2) Mr. Jakemani rühm ja (R3) Mr. Raynori rühm.

SALAJANE JAAM. Mr. H. Lloydi kaasaskantav saatja, peidetud Brown Edge Farmi lauta Bassetti lähedal. Otsingul osales kolm rühma, kuid edukas oli ainult üks.

Ainus rühm, kellel õnnestus saatja üles jälitada, oli R3, ning selle rühma liikumised ja võetud peilingud pakuvad märkimisväärset huvi.

Kaasas olev kaart, mis on reprodutseeritud Ordnance Survey kaardilt, võimaldab eduka rühma liikumist jälgida.

Peidetud saatja alustas tööd kell 11 hommikul ja jätkas 40-minutiliste tööperioodidena kuni kella 3.10-ni pärastlõunal; kell 11.40 tehti poole tunni pikkune vaheaeg, et otsijad saaksid võtta sisse teise positsiooni. Veel üks liikumine toimus ajavahemikus 12.50 kuni 2.30, mil saatja juures olijad lõunatasid. On näha, et nende taktikaliste liikumiste tõttu jäi „jäljeküttidel” vähe aega lõunale mõelda ja veel vähem aega seda seedida.

Samal ajal jõudis rühm R3 juba hästi jäljele. Esimene peiling võeti Moscar Lodge’i juures, nagu kaardil näidatud. Omades nüüd ettekujutust õigest suunast, liikus R3 neli miili Shattonisse, kus järgmine peiling aitas kitsendada ala, kus saatja võis asuda. Oli ilmne, et saatja paiknes Ringinglow ümbruses, ning seepärast asus rühm teele kuue miili kaugusel oleva paiga poole. Kolmas ja neljas peiling, võetud vastavalt Ringinglow’s ja Bassettis, näitavad, kuidas „jänes” lõpuks tabati. Saatejaam asus laudas, nagu on näidatud punktis T, umbes 100 jardi kaugusel 1., 3. ja 4. peilingu tegelikust lõikepunktist.

Peidetud saatja
jälitamine. —

JÄLJEL. Otsingurühm võtab peilinguid peidetud jaamast tulevatelt C.W.-signaalidelt. Katsed pakkusid ilmselgelt huvi ka veiste mõistusele.

Kui leid tehti, polnud keegi rohkem üllatunud kui Mr. Raynor ja tema otsingurühm. Oma eduka otsingu läbiviimiseks oli rühmal R3 kulunud 4 tundi ja 10 minutit.

Kell 4 pärastlõunal suundusid kõik rühmad „Woodville’i”, Hope’is asuvasse Mr. R. Jakemani elukohta, kus murul pakuti teed.

See köitev ja edukas välipäev jäi ühingu viimaseks kokkusaamiseks kuni talvise hooaja avamiseni.

Välipäeva eesmärgil on raske leida midagi, mis suudaks D.F.-jahiga võistelda nii põnevuse poolest, mida see tekitab, kui ka praktilise kogemuse poolest, mille saavad kõik osavõtjad. Kuigi seda pole võimalik korraldada suure linna sees ega selle vahetus läheduses, saab D.F.-katseid alati läbi viia mõne miili kaugusel maal. Sheffieldi ühingu antud eeskuju võiksid hästi järgida teised ühingud, kes soovivad pidada välipäeva, mis osutub tõeliseks „tõmbenumbriks”.

TEGEVUSVÄLI. Punktiirjooned näitavad eduka rühma R3 võetud peilinguid, alates Moscar Lodge’ist, neli miili loode suunas.

Vaevalt saab kahelda, et enamiku klubide puhul on suunamääramine suletud raamat — tõenäoliselt seetõttu, et talvekuud on üldiselt pühendatud teoreetilistele aruteludele ja võimalusi suunakatseteks on suhteliselt vähe. Suvel aga avab D.F.-le pühendatud välipäev sada üks uurimissuunda ning loob uusi aruteluteemasid talveks. Saadakse teavet varjestusmõjude kohta, mida avaldavad künkad, puud, hooned ja teatud juhtudel geoloogilised moodustised.

Praktiline kogemus D.F.-iga aitab ka polaarkaartide koostamisel ning osutub kasulikuks aluseks katsetele, millega määratakse tundmatute saatjate asukohti.

Allikas: The Wireless World and Radio Review, 21. juuli 1926, „Tracking a Concealed Transmitter”, lk 83–84.

100 aastat hilisem tehnoloogia AI abil kuvatuna Pirita kloostri taustal