Terve päev ladistas tugevat vihma ja mets oli oluliselt karmima maastikuga kui üleeile. Üleeile oli lausa lasterada tänase metsaga võrreldes.
---------------------------
Andres Talver võitis MM tiitli M50 vanuseklassis 3,5 MHz rajal!
M40 vanuseklassis 144 MHz sagedusalas peetud võistlusel tuli meeskond ootamatute rajaolude tõttu 13. kohale.
________________________
Alljärgnevalt panen kirja Andrese meenutused tema suu läbi oma laussajus peetud võidukast rebasejahist Horvaatia mägises ning kiviklibuses võsas: "Stardis keegi jookseb K-punktist tagasi, hiljem selgub, et õige mõte. Esimesed minutid - ilgelt kallab, kuid kuna mõni koht on veel kuiv ei taha rohelisse hüpata. Peilingud näitavad kõik finiši suunas ja koridori suunas pole midagi.
5. minutil on selge loogika, et tuleb paremale koledasse võssa sukeduda. See on raskesti läbitav, savine kivikülviga padrik. Liigun väga aeglaselt.
15. minutit algusest rebib oks minu 20 aasta vana steklograafi ja see lendab ei tea kuhu. Sellega on siis selleks korraks teaduse tegemisega peilingute tõmbamisega ühelpool! Mõtlen, et algus on niikuinii kehvasti läinud ja nagu tavaliselt ei tule ka sel korral mõlemal päeval normaalset tulemust. Ronin läbi rohelise sälkoru ja jõuan veel võtta enamvähem suuna ning panen asimuudi peale. Edasi juba mäest alla rebase poole. Nõlv on kaetud rinnuni ulatuvate sõnajalgadega, valin liikumiseks võsavariandi. All oja ääres on meeletu padrik. Sean eesmärgiks jõuda mäel oleva lagedani. Jõuan enne tsükli algust küll võsast välja aga ees ootab üle poole põlve ulatuv lamandunud rohi.
20. minut. Rebane lõpetab töö kui olen jõudnud tippu. Õnneks ei pea mina täna esimesi jälgi tegema! Veidike ringivaatamist ja käes ta ongi!
Vett kallab jubedalt, pole just mõnus märg nagu kalts olla ja annan minna nii kuis jõuan, et kiiremini selleks aastaks rebaste jahtimisele joon alla tõmmata. Mõtlen, et esimene päev läks ju superhästi!
24. minut. Maanteel 4. kuulates tuleb see kõva pauguga, järelikult tuleb panna täiega, sest järgmises tsüklis peaks jõudma ära võtta. Nüüd olen taas ka kaardis, pärast 5. minutit esimest korda! Asimuut peale, mäest alla ja mööda mahatallatud rohtu edasi jõuan nõlva alla kui 4. tööle hakkab.
29. minut. Üles ja käes ta ongi sest kohtunik seisab seal juures püsti ning hoiab vihmavarju peakohal. Kuidagi kähku tuli see kätte. Enesetunne paraneb ja panen edasi. Üritan minna üle lageda aga all orus on lai oja, mida ei hakka ületama. Kohtan seal võsas hiinlast, korealast ja ühte venda laia kaabuga. Hea valik vihma vastu!
Tulen üles tagasi ja liigun mööda aimatavat rada 1. suunas. Kihutan nagu jõuan teeristini, aega rebase töö alguseni jääb paarkümmend sekundit ja ei riski kuhugipoole sealt liikuda.
36. minut. Tsükkel algab, jooksen edasi, pill näitab paremale tagasi, piki nõlva (õigemini piki seina) üles. Selge on, et jälle ei jõua kohale. Kuulen, et üleval jookstakse mööda teed allapoole, järelikult ei saa enam palju maad olla. Ronin teele ja jooksen edasi lootuses, et ehk märkan kohta kust on teele tuldud ja leiangi rajalt libisemisjälje. Kiirelt üles mäkke, sealt jookseb jaapanlane vastu ja noogutab rebase suunas.
39. minut. Käes pool minutit enne tsükkli algust!
Annan minna mööda teed, kurve peal kohtan Andres Viirat. Ta ütleb midagi aga ma ei kuulnud. Jään seisma kuid samas tundub, et tuleb tuld anda sest vaevalt ma aidata saan, tal ju teine laineala.
43. minut. Saan 3. suuna peale ja sukeldun teerajalt võssa, teadmata jälle täpselt kus olen. Enne järgmist tsüklit näen teisigi aega parajaks tegemaks.
48. minut. 3. alustab, jõuan poole töö ajal kohale aga olen jälle kaardilt kadunud! Õnneks on finishis majakas, mis töötab pidevalt. Jooksen mööda metsateed, üks, teine ja kolmaski rada läheb peilinguga samas suunas aga tundub, et ei tõmba kohe kuidagi sinna võsasse.
Jõuan lagedale, sealt paremale läbi saekaatri asfaldile ja varsti finiš paistabki.
54. minut. Vihma valab endiselt, kuid oled nii märg kui tahes aga üks sponsori poolt pakutud õlu maitseb väga hästi!
Foto paremal: I päeva võitja Ivanchykhin, Mykola UKR UR8UAVahetan riided ja lähen vaatan finišis kuidas teised lõpetavad. Kuigi arvuti näitab, et olen liider, ei tundu just eriti lootust olema, et etteotsa jääda. Kuid siis saabub esimese päeva võitja kes startis suhteliselt viimases stardigrupis, surub kätt ja ütleb, et ei suutnud mulle midagi vastu panna. Siiski ei uskunud ma just eriti, et võidan ja sõitsin esimese bussiga hotelli."
Andrese 3,5 MHz rebasejahi MM-tiitli võiduteekondSeekordsel võistlusel oli omapärane see, et jooksukaardid avalikustati kõigile enne starti, mis võimaldas külma peaga viia läbi võimaliku raja trajektoori analüüsi ning aru saada kus nendel kõrgusjoontel on suuremad mäed ees. Lisaks oli kaardile trükitud ära ka stardi ning finishi asukohad ja reglemendiga määratud tsoonid, kus majakaid asuda ei või. Samasugused eelmärgitud kaardid anti pihku kõigile ka stardis ning enne rajale minekut jäi ainult omale kaart aluse peale panna või orienteerujate kombel kokku murda nagu seda tegi rootslaste parim M40 Melin, Håkan.
I jooksupäeva hommikul teatati pärast pikki vaidlusi ja erinevaid varasemaid otsuseid, et kõik GPS seadmed on seekord metsas lubatud. Kas see nüüd kedagi õnnelikuks tegi ma ei tea, kuid vähemalt oma teekonda võimaldab see jälgida küll.
Minu seiklusi saab näha siit -
ja siit -
Juba unustasin mainida, et esimese võistluspäeva eelsel õhtul esindajate koosolekutel kästi kõigil võistlejatel viled metsa kaasa võtta, sest metsas on KARUD! Kuivõrd õhtul polnud kellegil vilesid võimalik enam hankida, siis võis hotellis kuulda aegajalt ilma vileta vilistamist lihvivaid võistlejaid. Metsas ma õnneks karusid ei kohanud ja vilistamist sain proovida vaid ühe põdra kallal, kelle jooksukiirusele see igatahes kiirendavalt mõjus. Viimasel päeval tuli siiski välja, et kohalikud karud pidid olema metssigade suurusega, mitte aga sellised kes Siberis inimestega viimasel ajal on maiustanud.
Ja nagu mõistate oli mu sportlik vorm pühapäeva matkaja tasemel, siis siit tuleb elava pildiga miniülevaade, miks ma seekord MM-le läksin:
