H o r v a a t i a s , O p a t i j a s
toimunud ARDF-i maailmameistrivõistlustelt
tuli Eestisse
M50 vanuseklassi 3,5 MHz
sagedusalas toimunud peilimisjooksu
maailmameistritiitel,
mille võitis Andres Talver!
Võistlus toimus lausvihmas ja
väga raske läbitavusega maastikul.
144 MHz sagedusalas
toimunud peilimisjooksul sai
Andres hõbedase autasu ja
seda vaatamata loosiõnne
puudumisele, mis tähendas
startimist esimesest grupist
ja konkurentidele raja lahti
jooksmist.
Eesti meeskond koosseisus
Andres Viira, Kalle Kuusik
ja Tarmo Gede oli M40
klassis 3,5 MHz sagedusalas
riikide arvestuse kokkuvõttes
8. ja 144 MHz kokkuvõttes
13. Naistest oli Aari Talver
N35 vanuseklassis 3,5 MHz
rajal 20.
Sellel aastal pandi MM-il
esmakordselt hajutuse suurendamiseks
korraga maha kaks
rada nii, et osad vanuseklassid
jooksevad 144 MHz ja teised
3,5 MHz bändis. Võistluses
oli omapärane see, et jooksukaardid
avalikustati kõigile
juba enne starti, mis võimaldas
külma peaga viia läbi võimaliku
raja trajektoori analüüsi
ning aru saada, kus nendel
kõrgusjoontel on näiteks suuremad
mäed ees. Lisaks olid
kaardile trükitud ära ka stardi
ning finiši asukohad ja reglemendiga
määratud tsoonid,
kus majakaid asuda ei või.
Esimese jooksupäeva hommikul
teatati pärast pikki vaidlusi
ja erinevaid varasemaid
otsuseid, et kõik GPS seadmed
on seekord metsas lubatud. Kas
see nüüd kedagi õnnelikuks
tegi, ma ei tea, kuid vähemalt
oma enda teekonda võimaldab
see jälgida küll. Treeninguga
paralleelselt toimus ka esimene
pimedate rebasejahi MM.
Kokku osales 15.-17. septembril
peetud võistlustel 384
võistlejat 11-s vanuseklassis.
Kohale saabusid 34 riigi esindajad.
16-s ARDF-i MM toimub
2012. a. Serbias.
Peilimisjooksu rajal toimuvast
saab kõige paremini aimu
MM tiitli toonud jooksu kommentaaridest
Andres Talveri
poolt: ”Stardis keegi jookseb
K-punktist tagasi, hiljem
selgub, et õige mõte... Esimesed
minutid - jubedalt
kallab vihma, kuid kuna mõni
koht on veel kuiv, ei taha
“rohelisse” hüpata. Peilingud
näitavad kõik selja taha finiši
suunas ja koridori suunas pole
midagi.” : )
Kokkuvõtteks sobib siia
lisada MM-i individuaalmedalite
kokkuvõtte, kus Eesti asub
tublil 5. kohal:
ERAÜ 13. Talvepäev
Meie talvine amatööride kokkusaamine
peeti taas Eesti Rahvusraamatukogus, seekord
5. veebruaril 2011. Osavõtt oli jällegi arvukas,
registreerus 69 kutsungiga hobikaaslast.
Üritus algas tagasivaatega eelmisesse, 2010.
aastasse, mis oli Eesti raadioamatörismile
ju üliedukas! ... Ka raadioorienteerujad saavutasid
maailmameistrivõistlustel kaks väärikat
tulemust – selle ala liider Andres Talver
võitis M50 vanuseklassis 3.5MHz peilimisjooksus
esikoha ning oli 144MHz-il
teine! Ühing tunnustas Andrest selle eest
meene-karikaga. ... Muljetas
Arvo, ES2MC
Oleme metsast väljas. Viimane pilk infotabloole näitas, et Andres on esimene. Samas ära hõiska enne õhtat. Seega ootame ametlikud tulemused ära.
Terve päev ladistas tugevat vihma ja mets oli oluliselt karmima maastikuga kui üleeile. Üleeile oli lausa lasterada tänase metsaga võrreldes.
---------------------------
Andres Talver võitis MM tiitli M50 vanuseklassis 3,5 MHz rajal!
M40 vanuseklassis 144 MHz sagedusalas peetud võistlusel tuli meeskond ootamatute rajaolude tõttu 13. kohale.
________________________
Alljärgnevalt panen kirja Andrese meenutused tema suu läbi oma laussajus peetud võidukast rebasejahist Horvaatia mägises ning kiviklibuses võsas: "Stardis keegi jookseb K-punktist tagasi, hiljem selgub, et õige mõte. Esimesed minutid - ilgelt kallab, kuid kuna mõni koht on veel kuiv ei taha rohelisse hüpata. Peilingud näitavad kõik finiši suunas ja koridori suunas pole midagi.
5. minutil on selge loogika, et tuleb paremale koledasse võssa sukeduda. See on raskesti läbitav, savine kivikülviga padrik. Liigun väga aeglaselt.
15. minutit algusest rebib oks minu 20 aasta vana steklograafi ja see lendab ei tea kuhu. Sellega on siis selleks korraks teaduse tegemisega peilingute tõmbamisega ühelpool! Mõtlen, et algus on niikuinii kehvasti läinud ja nagu tavaliselt ei tule ka sel korral mõlemal päeval normaalset tulemust. Ronin läbi rohelise sälkoru ja jõuan veel võtta enamvähem suuna ning panen asimuudi peale. Edasi juba mäest alla rebase poole. Nõlv on kaetud rinnuni ulatuvate sõnajalgadega, valin liikumiseks võsavariandi. All oja ääres on meeletu padrik. Sean eesmärgiks jõuda mäel oleva lagedani. Jõuan enne tsükli algust küll võsast välja aga ees ootab üle poole põlve ulatuv lamandunud rohi.
20. minut. Rebane lõpetab töö kui olen jõudnud tippu. Õnneks ei pea mina täna esimesi jälgi tegema! Veidike ringivaatamist ja käes ta ongi!
Vett kallab jubedalt, pole just mõnus märg nagu kalts olla ja annan minna nii kuis jõuan, et kiiremini selleks aastaks rebaste jahtimisele joon alla tõmmata. Mõtlen, et esimene päev läks ju superhästi!
24. minut. Maanteel 4. kuulates tuleb see kõva pauguga, järelikult tuleb panna täiega, sest järgmises tsüklis peaks jõudma ära võtta. Nüüd olen taas ka kaardis, pärast 5. minutit esimest korda! Asimuut peale, mäest alla ja mööda mahatallatud rohtu edasi jõuan nõlva alla kui 4. tööle hakkab.
29. minut. Üles ja käes ta ongi sest kohtunik seisab seal juures püsti ning hoiab vihmavarju peakohal. Kuidagi kähku tuli see kätte. Enesetunne paraneb ja panen edasi. Üritan minna üle lageda aga all orus on lai oja, mida ei hakka ületama. Kohtan seal võsas hiinlast, korealast ja ühte venda laia kaabuga. Hea valik vihma vastu!
Tulen üles tagasi ja liigun mööda aimatavat rada 1. suunas. Kihutan nagu jõuan teeristini, aega rebase töö alguseni jääb paarkümmend sekundit ja ei riski kuhugipoole sealt liikuda.
36. minut. Tsükkel algab, jooksen edasi, pill näitab paremale tagasi, piki nõlva (õigemini piki seina) üles. Selge on, et jälle ei jõua kohale. Kuulen, et üleval jookstakse mööda teed allapoole, järelikult ei saa enam palju maad olla. Ronin teele ja jooksen edasi lootuses, et ehk märkan kohta kust on teele tuldud ja leiangi rajalt libisemisjälje. Kiirelt üles mäkke, sealt jookseb jaapanlane vastu ja noogutab rebase suunas.
39. minut. Käes pool minutit enne tsükkli algust!
Annan minna mööda teed, kurve peal kohtan Andres Viirat. Ta ütleb midagi aga ma ei kuulnud. Jään seisma kuid samas tundub, et tuleb tuld anda sest vaevalt ma aidata saan, tal ju teine laineala.
43. minut. Saan 3. suuna peale ja sukeldun teerajalt võssa, teadmata jälle täpselt kus olen. Enne järgmist tsüklit näen teisigi aega parajaks tegemaks.
48. minut. 3. alustab, jõuan poole töö ajal kohale aga olen jälle kaardilt kadunud! Õnneks on finishis majakas, mis töötab pidevalt. Jooksen mööda metsateed, üks, teine ja kolmaski rada läheb peilinguga samas suunas aga tundub, et ei tõmba kohe kuidagi sinna võsasse.
Jõuan lagedale, sealt paremale läbi saekaatri asfaldile ja varsti finiš paistabki.
54. minut. Vihma valab endiselt, kuid oled nii märg kui tahes aga üks sponsori poolt pakutud õlu maitseb väga hästi!
Vahetan riided ja lähen vaatan finišis kuidas teised lõpetavad. Kuigi arvuti näitab, et olen liider, ei tundu just eriti lootust olema, et etteotsa jääda. Kuid siis saabub esimese päeva võitja kes startis suhteliselt viimases stardigrupis, surub kätt ja ütleb, et ei suutnud mulle midagi vastu panna. Siiski ei uskunud ma just eriti, et võidan ja sõitsin esimese bussiga hotelli."
Seekordsel võistlusel oli omapärane see, et jooksukaardid avalikustati kõigile enne starti, mis võimaldas külma peaga viia läbi võimaliku raja trajektoori analüüsi ning aru saada kus nendel kõrgusjoontel on suuremad mäed ees. Lisaks oli kaardile trükitud ära ka stardi ning finishi asukohad ja reglemendiga määratud tsoonid, kus majakaid asuda ei või. Samasugused eelmärgitud kaardid anti pihku kõigile ka stardis ning enne rajale minekut jäi ainult omale kaart aluse peale panna või orienteerujate kombel kokku murda nagu seda tegi rootslaste parim M40 Melin, Håkan.
I jooksupäeva hommikul teatati pärast pikki vaidlusi ja erinevaid varasemaid otsuseid, et kõik GPS seadmed on seekord metsas lubatud. Kas see nüüd kedagi õnnelikuks tegi ma ei tea, kuid vähemalt oma teekonda võimaldab see jälgida küll.
Minu seiklusi saab näha siit -
ja siit -
Juba unustasin mainida, et esimese võistluspäeva eelsel õhtul esindajate koosolekutel kästi kõigil võistlejatel viled metsa kaasa võtta, sest metsas on KARUD! Kuivõrd õhtul polnud kellegil vilesid võimalik enam hankida, siis võis hotellis kuulda aegajalt ilma vileta vilistamist lihvivaid võistlejaid. Metsas ma õnneks karusid ei kohanud ja vilistamist sain proovida vaid ühe põdra kallal, kelle jooksukiirusele see igatahes kiirendavalt mõjus. Viimasel päeval tuli siiski välja, et kohalikud karud pidid olema metssigade suurusega, mitte aga sellised kes Siberis inimestega viimasel ajal on maiustanud.
Ja nagu mõistate oli mu sportlik vorm pühapäeva matkaja tasemel, siis siit tuleb elava pildiga miniülevaade, miks ma seekord MM-le läksin:
Nõnda, kõik on metsast väljas. Ootame tulemusi, kuid metsast ära tulles oli Andruss 144 MHz rajal 2. kohal. Samas veerand M50 klassi võistlejatest oli veel saabumata, seega lõplikke tulemusi tuleb oodata.
M40 klassis 3,5 MHz rajal aga nii hästi ei läinud kui mullu. Rebimine on meeskondade vahel kõva ja loodame kohta esikümnes. Naiste kohta on info veel puudu.
See aasta on hajutuse suurendamiseks pandud korraga maha 2 rada nii, et osad vanuseklassid jooksevad 144 MHz ja teised 3,5 MHz bändis.
Võistlusmaastik oli linnulennult ca 30 km kaugusel Opatijast kuid minek kestis sinna bussidega 2 tundi sest maastik asus mägedes ja tee läks suure kaarega mäest ümber.
Samas maastik oli täiesti joostav ning parema läbitavusega kui eilsel treeningrajal.
Ütleme päeva kokku-võtteks nõnda, et loosiõnn oli seekord Andrussi jaoks kehva ja ta pidi minema rajale esimeses stardigrupis. 2. koht sellisest olukorrast on ime! Ülehomme 17.09 saab näha kas paremast stardipositsioonist on talle abi. Viimased ametlikud tulemused on näha siin - http://www.darc.de/referate/ardf/contest/10091517/10091517.htm
Ainuke uudis on see, et veel ei ole meil sind verd, higi ja pisaraid valatud.
Kogu seltskond on eilsest alates kohal. Viimased saabujad said lennujaamast tõbise rendiauto mis kestis kuni Austrias asuvasse rendikontorisse ja pärast kiiret autovahetust, mis võttis aega nagu maanteel rehvi vahetus võis teekond jätkuda siia.
Eesti mansa on siis kohal 5 võistleja ja 4 fänniga.
Tänane ametlik treening oli karm - palju kõrgeid künkaid ja 2 bändi. Loodetavasti ei jooksnud meie omad ennast kinni.
Homme on 3,5 MHz jooks. Kõik panused on Andrussil.
Ahjaa, muidu puhkasime-aklimatiseerusime hästi ja loodetavasti kõik sujub ka edaspidi sama kenasti.
6-8.8.2010 toimus Klaipedas sportlikus meeleolus veteranrebasejahtijate koosviibimine mille käigus läksid eestlased jälle hoogu ja ei saanud enne pidama kui alles autasustamispoodiumi kõrgeimatel astmetel. Kes, millal, millises distsipliinis ja millisele kohale täpselt tuli on tänaseni Eestis veel ebaselge sest asjaosalised on võidueufooriast keeletud ja korraldajad masendusest shokis, mistõttu ka ametlikud tulemused internetiavarustesse pole tänaseks veel jõudnud. Igatahes püsime lainel ja kui keegi midagi täpsemalt piuksatab siis paneme selle siia kirja.
Olime Andresega nädalavahetusel (31.7-1.8.2010) Soomes Kruusilas (Friendship Inn) Põhjamaade MV-l treeningut tegemas Horvaatia MM-ks. Vastavalt treening-programmile oli seekord oluline tehnikalt rebasevärvi rooste mahanühkimine. See tegevus läks korda, kuid rada osutus meile ootuspärasest veelgi keerukamaks, kuna seekord toimus jaht künklikumal maastikul kui 4 aastat tagasi ja väga veidrate peegeldustega. Tulemused 3,5 MHz: Open Class Men 1 Roman Kuznetsov - Senior Russia 00:49:06 5 ...
Ülal oleval pildil on näha minu kulgemine 3,5 MHz rajal järjekorras Start - 3 - 2 - 1 - 4 - 5 - Finish. Võitja valik oli S-3-2-4-1-5-F. Mets oli vihma tõttu märg ning peilingud näitasid tänu kaljumaastikule ainult metsa ;)
Kõrval on näha minu kulgemine 144 MHz rajal järjekorras Start - 2 - 5 - 3 - 4 - 1 - Finish. Suurim pettumus oli mulle 1. rebasest möödumine enne 4. minemist, sest majakas kostis vaikselt ja näitas hoopis teiselepoole finishit. Võiduvariant oli S-3-5-2-4-1-F. Ülejäänud rajavalikud, GPS info ja vaheajad leiab võistluste kodulehelt.
Tervituseks uue aasta puhul esitan alljärgnevalt tutvumiseks 2010. aasta rebasejahi huvitavamad sündmused millest on plaanis Eesti "rebastel" osavõtta.
Juhin tähelepanu, et neil sündmustel on võimalik osaleda nii eliit klassides kui ka oma eale sobivamas klassis.